Rahvarõivaste meelespea

• Valged sukkpüksid 60 DEN (igaüks ostab ise kas Suva poest, Evelilyst vm)

• Sõlg on hõbe, hõbetatud või melhior. Õige naine kandis mitut sõlge. Pisem vitssõlg, prees või pisike kuhiksõlg oli üleval pool, et kaelust kinni hoida. Rinna kohal (umbes see koht, kus rinnalõhik lõpeb tikandi ülemisel poolel) kanti suuremat, vähemalt 5 cm läbimõõduga kuhiksõlge. Kuldehteid vanasti ei olnud, vasest ja pronksist ehted olid igapäevased, hõbedast pidulikud. Rahvatantsu etendus on pidulik sündmus.

• Helmed on klaasist ja ainult klaasist. 

• Kui seelik on õige ümbermõõduga, põll ja vöö ilusti kinnitatud, siis ei tule vöö vahelt seelik kunagi lahti ja mitte ühtegi haaknõela vaja ei ole.

• Õues esinemise kingad näiteks siit poest. Internetipoes nad ei müü (seepärast tekst “laost otsas”). Kingad on koha peal passitamiseks ja ostmiseks Pikk tn 22 poes. Uute kingadega tantsida EI TOHI, sest siis lähevad jalad katki. Oluline on kingad enne sisse kanda. Kui kingad pigistavad valest kohast, võta paksud spordisokid, tee need viinaseks, pane sokid ja kingad jalga. Võid kingasid veel lisaks seest viinaga piserdada. Kanna sedasi kingi palju. Kohe mitu päeva. Kõnni, seisa, jookse, tõuse poolvarvastele ja tee muid harjutusi. Kui kingad on viinasokkidega enam-vähem, siis kanna edasi juba õhemate sokkidega seni, kuni kingad on mõnusad. Kui paned tantsimisel kingad esimest korda jalga, tunned ära ka ohukohad, mis veel hõõruvad. Kata need kohad kohe tekstiilist rullplaastriga, et edasi ei hõõruks. Nii väldid villide teket. Tavaline haavaplaaster ei sobi. Oluline on, et plaaster on täies ulatuses jala külge kleebitud, et plaaster jala suhtes ei liiguks. Eesmärk on saada king hõõruma plaastrit, mitte jalga.

• Toas esinemise kingad on kreeka sandaalid, näiteks need või need. 

• Tanu ei saa pesta (NB! ka üldse märjaks ega niiskeks teha), sest siis kaovad tärgeldatud kurrujooned. Et hoida tanu otsa eest puhtana, võiks sisse kleepida "higikleepsu". Selleks sobib näiteks selline valge haavateip.

Kõik riideesemed peavad olema terved, puhtad, triigitud, pressitud.

Soovituslik riietumise järjekord (naised ja neiud):

1. Eemalda kõik ehted ja kellad peale kivideta hõbesõrmuste või abielusõrmuse.

2. Jumestus peab olema loomulik, huuled punased, ripsmed tumedad, laud heledad.

3. Särk selga, kurguhelmed kaela. Helmed seotakse kaela tagant paelaga kinni. Helmed on tihedalt ümber kaela ühes või mitmes reas, käiste krae all.

4. Sukapüksid (või sukad ja sukapaelad) ja kingad.

5. Tõmba üle pea selga seelik. Seelik peab nii tihedalt seisma seljas, et värvel on piha kõige peenema koha ümber kinni ning liikudes seeliku põllealane ei nihku küljele. Jälgi, et põllealane on ees keskel.

6.  (ainult naine) Pane seelikule põll. Vea põllepaelad seljataha, seo ühekordne sõlm, vea paelad ette tagasi, seo ühekordne sõlm ja lips. Nii on põll tugevalt kahekordese ringiga ümber piha ja seelik ei tule põllepaela vahelt alla. Peida paelaotsad seelikusse.

7. Keera vöö tugevalt ümber piha. See peab olema justkui korsett. Alusta küljelt ja keera päripäeva ümber keha nii, et vöö suund ei ole vastu seeliku voltide suunale. Iga järgmine vöökiht on eelmisest umbes cm jagu kõrgemal. Vöö lõpp kinnita küljel või selja taga. Vöö ots peida seelikusse.

8. Pane selga käised

9. Kinnita käiste kaelus sõle või mitmega. Kõige suurem sõlg on kõige alumine rinnal. Jõelähtme käised olid veidi "vallatumalt" avatud, kui mandripool. Seega ära kinnita päris kurgu alt kinni. Kinnita nii, et vähemalt kurguhelmed välja paistaksid.

10. Seo kaela kaelaraha(d) või muud helmekee(d) nii, et need on krae all kinnitatud. (Varem kaela pandud kurguhelmed on kaelal käiste krae all, muud helmekeed käiste peal)

11. (ainult naine) Seo pähe tanu nii, et kõrv u poole jagu paistma jääks (hea hetk kontrollida, et kõrvarõngad kõrva ei ununenud). Jälgi, et tukk ei paistaks. Juuksed võiks olla täpselt kahele poole ja nii, et need on kõrva taga. Põhja-Eestis olid naistel juuksed lahti.

12. (ainult neiu) Pärg on paralleelselt maaga tugevalt pähe surutud, mitte kuklasse ega otsa ette vajunud. Kinnita juuksenõeltega. Juuksed on valla.

Kõiki rõivakomplekti osi triigitakse pahemalt poolt, siis ei lähe kangas läikima.

• Lina (särk, käised) ja puuvill (põll) võiks triikimiseks olla õrnalt niiske või kasuta auru/ niisket marlit triikimisel.

• Seelikut ja pükse võib triikrauaga läbi niiske marli (või aurutriikrauaga) pressida. Villasele ei tohi triikrauda otse vastu panna, see rikub riide!

Rõivaid hoia alati riidepuul riidekoti sees. Seda nii kapis kui transportimisel. 

Pärast kandmist:

• Ära mitte mingil juhul pese seelikut, vööd ega säärepaelu! Hea, kui lased neil lihtsalt tuulduda. Kui need on mustad, siis vii keemilisse puhastusse. Kes oskab, võib väga külmal lumerikkal talvel teha lumepesu seelikule (ära proovi järgi, kui kuuled sellest esimest korda siin).

• Pükse soovitavalt lase puhastada keemilise, kus on vastavad oskused. Vt allpool pükste rõivahoolduse juhend.

• Tanu ära pese, see on tärgeldatud. Tõmba paelaga osa sirgeks enne hoiustamist, võid eemaldada higikleepsu, et uuel kandmisel uus panna. Tanu hoia karbis, et see ei kortsuks.

• Kui seeliku toot on määrdunud, haruta see lahti, pese ära ja õmble tagasi. Või asenda lihtsalt uue linase toodiga.

• Loputa/ pese käsitsi käised. Plekid võib lahti leotada sapiseebivees. Kuivatamiseks ära vääna ega kasuta masina tsentrifugi, sest linasesse riidesse murduvad siis igikortsud sisse. Vajadusel kuivata litrid ja jäta käised laia toestusega (nt ülikonna riidepuule) kuivama. Litrid ei kannata vett, need soovivad ruttu kuivaks saada.

• Põlle ja särki võib pesta nii, kui muud valget riideeset :) Linast särki ära tsentrifuugi ega vääna, et vältida igikortse.

• Sõlg ja ehted puhasta higist ja pane õhukindlalt pimedasse seisma, nii ei oksudeeru hõbe.

• Puhasta ja viksi/vahata kingad, kortsuta kinganinadesse vormi hoidmiseks paberit, pane seisma.