Käiste või särgi kaelus oli suhteliselt avaralt lahti ja kinnitati allpool väikese (tavaliselt õiemotiivilise, 2–4,5 cm läbimõõduga) hõbepreesiga või vitssõlega. Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur prees, silmadega prees või kuhiksõlg. Silmadega prees võis olla koos kuhiksõlega kandes ka kaelusekinnitus. Prees ei olnud päris kurgu all. Kuhiksõlg oli kindlasti rinna kõrgusel. Silmadega preesid olid kuuest või neljast punasest, värvilisest või läbipaistvast klaastahukast „silmaga“. Suur prees, mis oli 6-9 cm läbimõõduga, võis asendada kuhiksõlge. Kuhiksõled olid 6-10 cm läbimõõduga. Kui seljas olid üleriided, siis kinnitati pidulik rinnaehe rinnaräti peale nähtavale kohale.
Põhja-Eesti käised ei suletud kurgu alt. Ja kui see tahtmine siiski on, siis väike vitssõlg. Prees veidi allapoole ja sõlg rinna peale, nii et puudutaks servaga tikandit. Ja helmed kurguhelmestena kahe reana ümber kaela. (R.P.)
Kuhiksõle eeskujusid veel: https://www.muis.ee/museaalview/655653, https://www.muis.ee/museaalview/601724, https://www.muis.ee/museaalview/579967, https://www.muis.ee/museaalview/650442, https://www.muis.ee/museaalview/631041, https://www.muis.ee/museaalview/503317, https://www.muis.ee/museaalview/501429
ERM 14760 https://www.muis.ee/museaalview/655310
ERM 12803 https://www.muis.ee/museaalview/653767
ERM A 509:645 https://www.muis.ee/museaalview/506714
Eesti Rahvarõivad, lk 255
Igapäevaselt kanti ümber kaela klaashelmestest helmekeed (kurguhelmed). Kurguhelmeid kanti ühe- ja kaherealistena, aga väiksemate helmeste puhul võis ridu ka rohkem olla. Kurguhelmed olid pigem amulett kui ehe ja paistsid kaelusest vaid osaliselt välja. Merevaigust ja kivist helmed olid pigem haruldased, keedes kasutati ka hõbehelmeid-krõlle. Klaashelmed võisid olla ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised). Värvid: valge, must, roheline, sinine, pruunikaspunane. Kaunistuseks sobivad mündid, krõllid või kodarraha. Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja nendega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena. Tavaliselt olid kurguhelmeste kee otsad kukla tagant paela või riideribaga kinni seotud. Ka siis, kui kurguhelmed olid tehtud umbse ringina, seati need kahe- või neljakordselt ümber kaela ja tõmmati otstest nöör või riideriba läbi ja seoti kukla taga kokku, mitte ei pandud üle pea kaela.
Kaela seati piduülikonnaga veel hõbekett, mille küljes võis olla kannaga raha- eheteks kasutati käibel mitte olevaid münte. Rinnarätti kandes käisid keed rinnaräti peale.
Sõrmused olid sel perioodil enamasti abielusõrmustena kasutatud vitssõrmus ja harisõrmus, mida kandsid nii mehed kui naised. Harisõrmuse üks alaliik oli nn. kätega sõrmus, mida kandsid nii naised kui mehed, sageli abielusõrmusetena. Materjaliks oli enamasti hõbe.
Ehteid on aja jooksul kogunenud. Tuleb sortida, mis sellele komplektile tegelikult sobib (nt, et sõlge tasub vast prossile eelistada, aga esinemisriietuses on tähtsam tantsutrupi üldpilti sobitumine).
2022 märts: helmekee tegin ise klaashelmestest
2022 juuni: tegin helmekee ümber :)
2023 aprill: uuesti ümber, sest läks katki
2022 september: lapsele helmed. Sõlmitud, et katki minnes laiali ei pudeneks
2022 aprill: kaelarahale helmekee tegin ise
2023 mai: lisasin veel kaks raha
hõbedast pisike vitssõlg kaeluse kinnitamiseks (25 mm)
silmadega hõbeprees, millele nüüd puudunud silmad lisasin (55 mm)
hõbe kuhiksõlg (68 mm)
Juveelitehase pross (57 mm), millele tegin graveeringu https://www.muis.ee/museaalview/655653 eeskujul (Heikki Puhk)
Katsetasin ehete kandmise variante. Keeruline otsustada :D