Tanu

Vanema aja peakatted olid kahekorra kokkumurtud riidetükist tanud, mida kanti hiljemalt 17. sajandist alates. Tanud kaunistati madalpistes lilltikandiga ja seati pähe nii, et otsmikul võis natuke juukseid paistma jääda. Tanulint ehk värviline siidpael kinnitati lehvi seatuna kuklapalistuse keskkohta, jättes lindiotsad 35–40 cm pikkuselt rippuma. Tanu kandmine oli 19. sajandil Jõelähtme kandis juba väga haruldane, selle asemel tulid moodi pottmütsid.

Jõelähtme tanusid ei ole säilinud. Lähimad stiililt sobivad (?) tanud muisis:

• Jüri: https://www.muis.ee/museaalview/509246 

• Kuusalu: https://www.muis.ee/museaalview/526082

• Kuusalu: https://www.muis.ee/museaalview/350427

Märts 2023: tegin tervele grupile tikandita tanu.

17 juuli 2022: esimese peakattena teen ühe lihtsa ilma tikandita tanu, sest "homseks on vaja".

DISCLAIMER: see on vale tanu: punase äärelindi asemel võiks metallpitsi all olla mingi pehmemat tooni lint.

Tanule kulus umbes:

• 50 cm 2 cm laia metallikpitsi

• 50 cm 2,5 cm laia atlaspaela

• 2 m 9,5 cm laia atlaslinti

• 80 x 50 cm tükk linast riiet

Õmblesin külge punase paela ja kardpitsi. Keerasin esipaneeli tagasi. Kinnitasin tagasipööratud osa ülevalt. Ajasin kurruniidid ja õmblesin kurrud tipust kokku, tegin kokkuõmbluse. Punusin paela. Palistasin alumise serva, kus pael sees. Tegin lindile lipsu, traageldasin lipsu kokku, et lahti ei tuleks. Lipsu kinnitan haaknõelaga. Tärgeldan tanu, et kurrud tugevad jääks.