Jalas

Jalanõudeks olid tavaliselt tumepruunid pargitud nahast pastlad. Kirikus ja tööl kasutati samu pastlaid. Kui oli tegemist uue pastlaga, siis oli see kirikus käimiseks, kui jäi vanaks, siis sai sellest töö pastel.

Kingi hakati Jõelähtmes kasutama suhteliselt hilja – umbes 1890. aastate paiku. Kingadel olid madalad kontsad nagu meestekingadelgi. Kingad käisid pealt pannaldega kinni. Kinga nuki peäl oli väike kropp, millest pannal üle käis.

Sukad. Valged lihtkoes või koekirjalised sukad, mis olid varrastel kootud ja ulatusid põlveni. Need kooti jalasääre laiused; mustad, hallid, sinised ja valged. Sukad olid ka kirjatud, triipude ja mustritega. Sukkade viklid olid naistel kootud parempidi koe sees. 

Säärepaelad. Sukad kinnitati põlvest all labaselt põimitud värviliste paeltega, millele moodustus kalasabamuster (värvid peavad põimimisel olema sümmeetriliselt ees). Paelad olid u 1,5-2 cm laiad. Punumist võib alustada keskelt, et siis ühele ja teisele poole punuda. Siis ei ole lõngaotsad liiga pikad ja ei lähe sassi. Paelte narmad on punutud või tihedalt lõngaga kokku mähitud peenteks patsikesteks. Eriti pidulikel paeltel oli otstes ka tutid.

Jäelähtme säärepaelad: