Marge Looritsa seminaritöö: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c176e440-2daf-4d1a-9cce-4f46d4ad4942/content
Rahvarõivaste valmistamise juhend. Vaivara neiu ja naine, Evelin Heek, Kaili Kalle, 2019
Neidude peakatted rahvarõivaste juurde, Ellen Värv, 2017
18.-19. saj vahetusel võisad Põhja-Eestis olla punased litritega pärjad. 18. saj kitsastel pärgadel ja kõrvadega pärgael linte ei olnud. 18. saj lõpus tulid kõrgema esiosaga pärjad, millele lisati lindid. 19. saj pärgadel, mille pind on kaetud pikisuunalise siidlindiga, on sageli sama lindi otsad 35-45 cm pikkuselt seljal rippumas. Linte võis olla ka mitmeid erineva laiuse, mustri ja värviga. Lindid olid kindlasti pulmas, muul ajal ei pruukinud linte alati olla.
ERM A 509:4209, Jõelähtme, enne 1921
ERM A 291:91, Kose, enne 1895
ERM A 292: 128, teadmata koht, enne 1910
ERM 12717, Kuusalu, enne 1913
ERM A 639:54, Kuusalu, kogutud 1973
ERM A 639:67, Kuusalu, kogutud 1973
ERM A 509:4233, Rapla, enne 1920
ERM 15827, Juuru, 1824
ERM 15654, Juuru, 1874
ERM 16315, Kadrina, 1884
ERM 18027, Haljala, enne 1913
ERM 10384, Viru-Jaagupi, 1818
Jaanuar 2025. Viru-Jaagupi näide julgustas teha sinistes toonides pärja. Sinine sobib seeliku ja käistega.
Pärja põhi on helesinine riie, sellele helesinine lillemustriline pael ja kuldsed pitsid. Lintideks helesinine mustrita, valge mustriga, kuldne ja punane mustriga pael. Vooder on valge linane, mis on plastikust pärja põhja servades mitmekordselt, et pehmendaks ja läbi ei kuluks.