Jõelähtme naiste vöid on palju eriilmelisi. Vöö pealmine pool oli villasem. Vööd kanti allpool käiseid seeliku värvli peal, abielunaistel ka põllevärvli peal. Kui kanti särki ilma seelikuta, mähiti vöö särgi peale. Mähkimisel hoiti ühte vööotsa vasaku käega vasakul küljel, parema käega keerutati vööd ümber keha, jättes alumise vöökihi serva äärekirja laiuselt ülemise alt paistma. Ots pisteti vöökihtide vahele. Arvati, et kõvasti umber keha mähitud vöö annab kehale tugevust ja hoiab ära haigusi, eriti venitamist.
Üks rahvarõiva kursuse töö: https://blog.erm.ee/?p=9557 (Koidul oli selle järgi)
Mihkli vöö https://www.muis.ee/museaalview/502582 (1869)
Töövahendid: (vt hankimise leheküljelt)
Vöömõõk
Piirits
Vahelikupuu (hiidpliiats, köögifooliumi toru vms)
Niie niidid (libe ja tugev materjal) + pulk (pulgaks sobib pliiats, poolik hiinapulk vms)
Soovi korral vöölukk
3-kordne villane lõng (Aale lõng 8/3)
3-kordne linane lõim
Esimene ring. Eesti kirivööd, lk 35
Teine ring. Eesti kirivööd, lk 35
Vöö mustri joonistasin maha muis.ee pildilt: https://www.muis.ee/museaalview/602261 (aega ei tea) ja lisasin lõpu, alguse, ülemineku.
Käärimisjärjekord:
30-11-2024
27-12-2014
28-12-2024
28-12-2024
Vöö mustri joonistasin maha muis.ee pildilt: https://www.muis.ee/museaalview/501516 (1820) ja lisasin lõpu, alguse, ülemineku.
Minu silmad näevad rohelise asemel siin sinist, seega teen sinise ja punasega vöö.
Vööl on viis osa: algus, lõpp, 1. muster, 2. muster ja kahe mustri üleminek.
Käärimisjärjekord: